Listen very carefully I shall say this only once

Posted: 16. juuni 2008 in Uncategorized
Kui keegi käis laupäeval Tartus Barclay hotelli läheduses, siis võis näha kummalist vaatepilti: inimesed tiirlevad ümber kuuse ja vahivad ülesse. Tegelikult olin mina üks nendest. Ja tegemist oli kassipoja päästmise operatsiooniga. Väike musta värvi ja siniste silmadega kassipoeg oli roninud Barclay platsil asuva kuuse otsa ja ei saanud sealt enam alla ning niutsus ja näugus seal. No mul ei olnud südant, et lihtsalt mööda minna ja ta sinna seisma jätta. Üritasime teda sealt alla saada, aga okkad torkisid ta käpakesi ja ilmselt ta kartis ka ning hakkas mööda kuuske üles poole minema ja sisises. Lõpuks saime ühest lähedal asuvast poest väikse redeli, millega üritasime teda kätte saada. Aga see oli liiga madal. Selle aja peale olid kõik inimesed meid juba imelikult vaadanud ja keegi ei tulnud appi. Ühel hetkel tuli üks ema oma teismelise tütrega meile appi. Tuli välja, et neil oli kaks kassi kodus. Kuna mul on ka kass kodus, siis põhimõttelist ma teda endale ei tahtnud võtta, aga mõtlesin ta viia loomade varjupaika. Kuna meil ikka ei õnnestunud seda kassipoega kätte saada, siis läksid ema tütrega poodi vorsti ostma, et sellega kassi alla meelitada. Helistasime ka päästeteenistusse. Sealt öeldi, et nemad sellise asja peale välja ei tule. Ükski mööduvatest inimestest aga oma abi ei pakkunud. Lõpuks jäi seisma üks vanem mees. Tüüpiliselt tegemist oli hoopiski välismaalasega, kes eesti keelt rääkis. Minu oletuse järgi oli tegemist soomlasega. Tema tuli kohe appi, kuid ka tema ei ulatunud. Ema tütrega tulid poest tagasi ning üritasid vorstiga meelitada – ikka ei midagi. Ja siis jäi tuli asja uurima uus mees – jällegi välismaalane. Aga tema ei osanud eesti keelt. Ilmselt tuli otse Barclay hotellist. Lõpuks läks see soomlane Barclay hotelli ja küsis sealt kõrgema redeli, mille abil see teine välimaalane kassipoja alla sai. Kassipoeg oli aga nii hirmunud, et jooksis kohe minema ja me ei saanudki teda kätte. Naljakas oli kogu loo juures aga see, et teised ei peatunud, aga välismaalased tulid oma abi pakkuma. See oli nii armas. Eriti tore oli see, et kõik hotellikülalised jälgisid meid läbi akna. Kahju ainult, et me seda kassipoega kätte ei saanud.
Teistel teemadel. Ülikooliga seotud asjad on selleks semestriks läbi. Lõpuks ja õnneks. Eriti pikalt ei tahaks sellel peatuda, sest praegusel hetkel kõik, mis seostub mulle ülikooliga on lihtsalt suurt peavalu tekitav. Olen lihtalt liialt paljudes asjades pettunud.
AGA- ilmselt ma niipea siia ei kirjuta, sest järgmisest nädalast on Soome ja Tuska. Kui ma sealt tagasi jõuan, siis paar nädalat puhkust ja hiljem olen seotud selle orienteerumise värgiga. Pärast seda – ma ei teagi. Pole tegelikult nii palju ette planeerinud. Välja arvatud see, et septembris on Pariis. Sellest kirjutan kunagi hiljem pikemalt.

Igatahes – Helsinki, here I come 🙂

Ja veel – vaadake sarja ‘Allo ‘Allo. See on lihtsalt uskumatult naljakas!

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s