Kuninganna

Posted: 5. aug. 2008 in Uncategorized
Tervelt üks kuu on juba jälle möödunud. Aga lihtsalt pole olnud aega kirjutada. Eelmisel nädalal olin seotud siis üliõpilaste orienteerumise maailmameistrivõistlustega. See oli väga uudne, positiivne ja tore kogemus. Olin atašeeks Saksamaale ja Austriale. Nende kahe meeskonna sportlased oli erinevad aga mõlemad omamoodi lahedad.

Austerlased oli lõbusad, väga elava loomuga ja väga väga sõbralikud. Tegelikult oli mul nendega algusest peale rohkem tegemist kui sakslastega. Aga ega ma selle üle ei kurtnud, sest minu ülesandeks oligi tegeleda nende võmalike probleemidega. Kogu asi algas akrededatsioonist, siis järgnes koos Martini ja Ursulaga erakorralise meditsiini osakonnas kahe tunnilise istumisega ning lõpuks pidin neid veel ka Dorpati konverentsikeskuse liftist päästma. Pärast seda ütles kas Markus või Wolfgang (ma ei mäleta kumb), et ma olen nende Königin (eesti keeles siis kuninganna), sest ma kogu aeg hoolitsen nende eest ja päästan neid. See oli nii armas. Ja lõpupeol kinkisid nad mulle Austria meeskonna särgi, kuhu nad kõik oma nimed olid peale kirjutanud. Väga südantsoojendav ja tänulikkust väljendav tegu.

Sakslastega oli asi natuke teisiti. Esiteks tulid nad kõik nii eri aegadel, et ma alguses ei näinudki kõiki. Alles järgmisel päeval nägin tervet meeskonda. Nemad oli natuke rohkem reserveeritud, aga siiski ka sõbralikud ja väga iseseisvad. Nendega mul tegelikult üldse probleeme ei olnud. Sakslased jäid aga ka minuga väga rahule ja kinkisid mulle oma föderatsiooni suure rätiku ja kui ma ühte tüdrukut viimasel päeval ära saatsin, siis kinkis ta mulle veel oma Saksa koondise dressi. See oli ka väga südantsoojendav ja armas tegu. Treener tänas mind väga kätt pidi ja kiitis. No ja nende delegatsiooni juht ostis mulle lõpupeol üldse õlut ja vedas (sõna otseses mõttes) mind Püssirohus laua peale tantsima. Nii et lõppkokkuvõttes olid nemad samuti väga toredad ja armsad.

Positiivselt üllatas mind kogu korralduse meeskond. Nad olid kõik nii toredad ja asjalikud ning probleemi tekkides suutsid selle kohe lahendada. Ja kõik olid väga sõbralikud kuigi ma neid varasemast ajast üldse ei teadnud. Ma olin nendele ju võhivõõras inimene. Teised atašeed olid samuti väga sõbralikud ja toredad ning omapärased inimesed, kellega oli väga lõbus koostööd teha. Kui ma alguses kahtlesin, kas ma tegin õige otsuse sidudes end selle üritusega, siis nüüd võin ausalt öelda, et mul oli väga hea meel, et selline võimalus ette tuli ja ma nii paljude toredate inimestega kohtusin.

Nüüd hakkan ma aga järjest rohkem ootama septembris aset leidvat Pariisis käiku. Ma olen juba enam-vähem ära mõelnud mis kohti ma näha tahan. Pean ainult kaardi pealt nad üles leidma ja “marsruudi” paika panema, et siis Pariisis oleks lihtsam. Ei peaks nagu ajudeta loll turist ringi jooksma, vaid saaks koheselt ja otseselt sinna minna, kuhu ma tahan. Ma juba nii ootan seda!!!

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s