Pride and Prejudice

Posted: 20. nov. 2008 in Uncategorized
* Hah, ma ei tea, kas mul on otsaees silt, et olen loll ? Minuga juhtub ikka igasuguseid asju, mis mind ikka veel suudavad hämmastada. Ja minu enda lollus suudab ka mind ikka veel hämmastada. Tänane doos lollust seisnes selles, et suutsin prantsuse keelest lahkudes terve riidenagi pikali ajada. Tegelikult oli seal ühel pool rohkem ja raskemaid jopesid/mantleid ja kui mina oma jope ära võtsin, siis kukkus terve nagi teiste asjadega pikali. Eriti tore!
* Ma ei ole ikka saanud vastust teatud õppejõult. See on väga halvasti, sest seda vastust oleks hädapärast vaja. 
* Tulevik on ikka tume. Selles mõttes, et ma ei tea ikka, mida kevadel edasi teha. Kas minna magistrisse või mitte? Praeguseks on seis 75/25. Ise kaldun ikka pigem 25 poole, aga kõik teised tuttavad, sõbrad ja loomulikult perekond soovitavad ikka magistrisse minna. Vastik-vastik-vastik nagu ütleb jänes “Pehmetes ja karvastes”. Loomulikult on magistriharidus vajalik ja annab tulevikuks paremad võimalused, aga mul on hetkel täielik motivatsiooni puudus mis puutub õpimisse. Ma saan mõistusega aru, et see oleks vajalik, aga samas tundub selline surutud õppimine ka mõttetu. Õnneks on veel pool aastat aega selle üle mõelda.
* Loen hetkel üle raamatud “Uhkus ja eelarvamus” ja see on ikka nii hea raamat. Olen näinud selle raamatu 2005.a. versiooni, kus peaosa mängisid Keira Knightly ja Matthew Macfadyen. Alguses mulle ei meeldinud näha Keira Knightlyit Elizabeth Bennetina, aga viimase korra vaatamisega jõudsin arusaamisele, et tegelikult sobib ta küll teda mängima. Aga mr. Darcy nätileja puhul jääb küll natuke puudu, sest Matthew Macfadyen on kohati natuke liiga “pehme” võrreldes raamatu-Darcy’iga. Näiteks BBC lühisarjas mängis Darcy’it Colin Firth, kes minu meelest sobis suurepäraselt sellesse ossa. Seal raamatus on palju häid ütlemisi, nt. “A lady’s imagination is very rapid; it jumps from admiration to love, from love to matrimony, in a moment” või siis ” . . . I could easily forgive HIS pride, if he had not mortified MINE.” jne. See uhkuse ja eelarvamuste teema on tegelikult üsna minulik. Mul on uhkus, mida ma mõnes situatsioonis võiksin mitte kasutada, aga ometi ma teen seda. Ma ei pean ennast teistest paremaks. Ei, see ei ole selline uhkus. Aga näiteks kui mõnikord on vaja kedagi väga paluda, siis minu tobe uhkus lubab seda teha ainult üks kord ning saades eitava vastuse, ma seda enam ei palu. Või näiteks kui poes müüja väga salvava tooniga vastab, siis ma jätan selle konkreetse asja SEALT poest ostmata, sest sellega on müüja haavanud minu uhkust. Ja kui keegi suudab minu uhkust haavata, siis ma võin selle andestada, aga ma ei unusta seda.  Teiselt poolt olen ma ka eelarvamuslik, sest paratamult on tekinud teatud asjade/kohatade ja isegi inimeste kohta stereotüübid ja eelarvamused toimivad. Mõnikord on minu eelarvamused valeks osutunud, aga üllataval kombel olen ka täiesti põhjendadult millegi kohta juba ette midagi arvanud ja nii ongi olnud. Igatahes väga hea, et saan seda uuesti lugeda. Tegelikult peaks filmi ka veel uuesti üle vaatama.
* Sellel aastal otsustasin ma jõule vihata. Mulle meeldib kui väljas on lumi, värske kuuselõhn kui see tuppa tuuakse, piparkookide ja mandariinide lõhn ning kuuma kakao või jõuluglöggi lõhn, see kui kogu perekond on koos ja kõlab mõnus jõulumuusika. Mulle aga EI meeldi igasugune kingituste tegemine. See on nii raske, sest ma võin inimest läbi ja lõhki tunda, aga ikka ma ei oska midagi osta. Pealegi ei taha eelmiste aastate kingitusi korrata. Kui ma midagi kingin, siis peab see suur ja meeldejääv olema, mitte aga mingisugune suvaline “julla”, mis eesmärgi täidaks. Ja sellega on raskusi. Ma kohe tunnen, et selline üdini kommertslikuks muutunud jõulud on vastikud. Poodides olid jõulukampaaniad üleval juba oktoorbrikuu lõpus. See on haige ja mis on veel haigem: et inimesed nendega kaasa lähevad. Kogu see materiaalsus ei saa asendada jõuluvaimu, mis seisneb minu jaoks aja maha võtmises ja teistele mõtlemises. Tundub küll nüüd segana jutt, aga ma tõesti ei taha sellel aastal jõule.
* Mõtlesin vahepeal, et läheks loomavarjupaika vabatahtlikuna tööle. Lõpuks aga otsutasin sellele vastu, sest ma vist läheksin seal hulluks. Just sellepärast, et mul nii kahju nendest loomadest ja kui ma käin neid seal igapäeav söötmas ja nendega mängima, siis ma nii kiindun nendesse, et kindlasti hakkan kassi ja koeri endale koju vedama, mida ma ei saa teha, sest mul ei ole ruumi. Samuti võib ka juhtuda, et see kass või koer, kelle eest olen hoolitsenud pannakse magama. Seda ei elaks ma üle. Seejärel otsutasin, et kõige parem varjupaiku toetada on vist ikka rahaliselt. 
Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s