The Phantom

Posted: 3. veebr. 2009 in Uncategorized

Tundub, et minu kuuajane puhkus hakkab ka läbi saama. Kahjuks! Nii hea on olnud vahelduseks lihtsalt oma asjadega tegelda, teha konkreetselt seda, mida sa tahad, mõtlemata sellele, et jälle mingisugune tähtaeg sind taga ajab. Kuigi jah, bakalaureusetööga olen ma küll tegelenud, aga see on praegu sellises “formuleeruvas” faasis – midagi olen kirjutanud, aga pean veel materjale otsima. Ühe osaga tööst on natuke halvasti, sest pean selle asendama millegi muuga, aga ei ole veel suutnud välja mõelda, millega asendada. 

Täna hommikul oli mul eriti varajane äratus – umbes 7.30 helises telefon. Mina ehmatasin üles, vastasin (kuigi tegemist oli võõra numbriga), siis olin ma segaduses ja lihtsalt lõpetasin kõne ning lülitasin telefoni välja. Hiljem päeval vaatasin numbrit ja selgus, et tegemist oli välismaa numbriga. Hakkasin mõtlema, et kes see olla võiks ja ei suutnud seda välja mõelda. Otsisin erinevaid välismaa suunakoode ja mulle tundub, et kõne tuli Venemaalt. See on veel uskumatum, sest ausalt öeldes ei tunne ma mitte kedagi Venemaalt. Jah, X-Files tuleb meelde…..

Siis ma sain teada, et meie gümnaasiumi lennu kokkutulek peaks toimuma 28. veebruar. Just täpselt sellel ajal kui ma Soomes olen, nii et ma päris kindlasti sinna ei jõua. Iseenesest oleks olnud tore näha neid, keda ma vahepeal nii harva olen kohanud, aga mis teha. Pealegi on lõpetamisest nii vähe veel möödas, et arvatavasti ma millestki suurest ilma ei jää. 

Vahepeal olen teinud edusamme ka oma oma edasiste plaanide teatamises teistele. Vanemad on sellega sisuliselt nõus, et ma jätan kas aasta vahele või siis lähen Tallinna Ülikooli magistrisse. Ja selle üle on mul hea meel, sest päris tobe on praeguses vanuses hakata vanemate vastu “mässama” ja selle asja pärast nendega läbi saamist halvemaks muuta. Loomulikult ei saa nad täiskasvanud inimesele midagi ette kirjutada, aga mulle ei meeldi ka selline asi, et nad respekteeriksid minu otsust, aga samas ei mõistaks seda. Mulle vähemasti tundub, et nad mõistavad mind ja see on hea. Ja see, mida teised sellest arvavad, mind eriti ei huvita. Seda tean ma kindlasti, et mingid tuttavad tulevad jälle heitama stiilis “ega-see-bakalaureus-pole-kõrgharidus”, aga ei saa elada teistele meelejärele olles. Tuleb eelkõige lähtuda iseendast. 

Veider, et mind on uuesti tabamas Nightwishi-maania. Kuskil eelmise aasta novembris kui ma olin Nightwishi praktiliselt iga päev mitu korda kuulanud, sai mul täiesti kõrini sellest bändist. See oli ikka minu lemmik, aga ma lihtsalt ei tahtnud seda vahelduseks enam kuulata. Nüüd kui aega on mööda läinud, hakkasin uuesti neid kuulama. Kusjuures veider kogu asja juures on see, et mulle meeldib nüüd jälle laule Tarja esituses rohkem kuulata. Ma olen kogu aeg olnud Anette’i pooldaja ja ta on mulle meeldinud, aga päris 100% ausalt öeldes oli nende kooslus (NW + Tarja) unikaalne. NW meeldib mulle ikka, aga kohati on nagu midagi puudu. Samas Tarja kui sooloesineja mulle üldse ei meeldi. See oli tõesti Phantom of The Opera: “Your spirit and my voice in one combined……” 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s