My Meadows of Heaven

Posted: 28. juuli 2009 in Life

Seekord mõtlesin kirja panna oma “meadows of heaven” ehk siis minu kõige lemmikumad kohad maailmas üldse.

– Tartus

  • Akadeemia 5 maja – see oli koht, kus mina veetsin lapsepõlve Tartus. Ma mäletan, et meil oli suur hoov maja taga ja selles majas oli üldse vähe kortereid, mis tekitas tunde nagu elaksid hoopis oma majas, mitte kortermajas. Sinna on jäänud nii palju mälestusi – esimene kass, kes mul kunagi oli (üleni must, Tondu – kes aga tapeti ühe haige muti poolt), siili toitmine põõsa alla, erinevad mängud, esimene kord kui ma üritasin rolleriga (tollel ajal oli see suhteliselt haruldane asi  – kuskil 1993/1994) sõita jne. Palju hiljem mind mõjutanud asju toimus just selles majas.
  • Kaarsilla äärne Emajõe piirkond – seal on nii mõnus jalutada ja lihtsalt mõtteid korrastada. Ükskõik mis asjal, suvel või talvel. See koht lihtsalt mõjub mulle rahustavalt.
  • Toomemäe varemed – see on lihtsalt selline ajalooline õhkkond seal. Ja eks mõned mälestused ole ka selle kohaga seoses 😉

– Tallinnas

  • Laagri alevik, mis asub Saue vallas ning on Tallinna kesklinnas 13 km – seal elasin ma kuni 3.aastaseks saamiseni. Seal elas minu isapoolne vanaema (keda ma mingil põhjusel väiksena Kodukassiks ristisin) – meenuvad piparkookide küpsetamised vanaemaga, jõeäärse jalutuskäigud, mängimine naabritega (keegi Taavi vist ja vastaskorteri Enda tütretütar), varahommikul kires seal alati kukk, isa koju ootamine välisreisilt ja kui ta tuli, siis tõi ta kaasa banaane, mis tollel ajal olid suhteliselt raskesti kättesaadavad (see võis olla umbes 1989.a.), isa üritas õpetada mind kaheksi kodus olles kitarri mängima jne.
  • Suvekodu Hüürus – seal möödusid minu lapsepõlve kõige paremad suved. Vanaemal oli seal palju lillepeenraid, maasikapeenraid, kirsid, kurgid, herned jne. Seetõttu viibis ta suvel tihti just Hüüru suvilas. Ka hiljem kui vanemad olid lahutatud käisime ikka vanaema juurde suvilasse. Jões ujumas käimine, äiksega välja olemine, kaminaõhtud pereringis, saunas käimine ja jaaniõhtud, onupojaga koos kalal käimine, paljajalu killustikul käimine, minu sinine nukuvanker, vargsi garaažis käimine, et teada saada, mis seal ikka on, õhtused jutuajamised vanaemaga, maasika- ja vaarikakorjamised, muruniitmine, esimene surmalähedane kogemus (oleksin tädiga ujumas käies peaaegu ära uppunud), tore naabrionu ja lihtsalt totaalne vabadus. Tahaksin sinna veel tagasi minna, aga kahjuks on vanaema surnud ja sellega seoses läks suvekodu onule, kes müüs selle omakorda võõrastele maha. Millest on mul väga väga kahju.
  • Pirita – seal jalutada on lihtsalt nii ilus, meri on kohe juures ja mulle lihtsalt meeldib see. Lisaks mäletan seda, et kunagi sai vaatamas käidud Pirita ringrajal toimunud mingisugust motovõistlust.

– Helsingis

  • Esplanaadi park – nii tore on vaadata seal pärast tööd kogunevaid inimesi, kes lihtsalt võtavad aega maha ja veedavad mõnusalt aega. Endalgi on hea seal lihtsalt istuda.
  • Jahisadama piirkond – seal jalutades jääb küll selline tunne, et nii tore oleks ise ka sellises piirkonnas elada. Alati kui ma Helsingis käin, siis jalutan seal piirkonnas, sest see on nii ilus.

– Prantsusmaal

  • Pariis – selle linna näol on tegemist kohaga, kus kunagi ei hakka igav ning igal linnaosal on midagi erinevat pakkuda. Kogu see õhkkond, arhitektuut, inimesed jne. Ma tahaksin sinna kindlast veel tagasi minna.
  • Cannes – see oli lihtsalt nii ilus linn, rannad olid mõnusalt pehme liivaga, vesi väga puhas ja soe, väga mõnus koht lihtsalt puhkamiseks

– Monaco

  • Monaco vürstiriik – kuna tegemist väga väikse riigiga, siis olen selle läbi käinud. Aga see, mida ma seal nägin – glamuur, öine tuledes linnake mägedes, inimeste soojus ja viisakus, loss. See jättis mulle lihtsalt kustumatu mulje. See oleks nagu muinasjutu riigike, millest räägitakse, aga ei usuta, et see olemas on. Aga ta on olemas 🙂

– Itaalias

  • Salerno piirkond – seal peatusin ühes hotellis, mille nime ma kahjuks ei mäleta, aga see asus nii ilusa koha peal – mägede vahel, ühel pool palmid, kaugelt meri paistmas, hotelli töötajad olid nii sõbralikud ja ükskord korraldasid meie jaoks isegi eraldi peo. Ja mingi kelner tegi veel klaasi Martinit välja. See hingematvalt ilus koht ning tahaks kunagi sealt uuesti läbi käia.
  • Garda järveäärne piirkond – seal oli lihtsalt nii ilus, muinasjutuline jällegi. Helesinine vesi, päike….

Lisan siia lingi, kust võib leida pilte minu lemmikkohtadest. Ja siis veel NW laul, mis seletab, miks kõik need kohad on “meadows of heaven”.

Minu lemmikkohad

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s