Kodukassi suvila

Posted: 5. nov. 2009 in Life

See on teema, mis on mulle väga südamelähedane. Ja kuna 2. november oli hingedepäev – siis tõi see tagasi mälestusi Tallinna-vanaema suvilast ja vanaemast üldse. Tartu-vanaema ehk siis see, kes kogu aeg minu kõrval on, aitab, toetab, juhendab ja abistab kõiges, tema  jääb alati vanaemaks suure tähega. Aga Tallinna-vanaema suri aastal 2004. Ning mul on sellest nii kahju, sest ma igatsen teda ja mulle tundub, et nii paljud küsimuste vastused jäid veel tema käest saamata. Ja seda Tallinna-vanaema kutsusin ma Kodukassiks. Miks? Kohe seletan.

Kuna mu isa on terve elu elanud Tallinnas, siis algselt kui vanemad abiellusid kolis ema isa juurde Tallinnasse – korterisse, kus oli ka minu vanaema. Kuna ema-isa mõlemad käisid tööl, siis 1-2. eluaastal hoolitses minu eest peamiselt Tallinna-vanaema. Ja ma mäletan,et ühel õhtul detsembri kuus (võib-olla aastal 1988/1989) istusime tolle vanaemaga köögis ja tegime koos piparkooke. Ema-isa olid sel õhtul teatris. Vanema kutsus mind ikka Kadrikene ja siis lühenes kuidagi Kadrikas. Ja selle peale ütlesin mina, et kui minu nimi on Kadrikas, siis vanaema on Kodukass – just seeõttu, et tema oli alati kodus ja tegeles minuga. Ja nii jäigi see terveks ülejäänud ajaks kuni tema surmani  –  nii mina ja hiljem ka mu vend kutsusime Tallinna-vanaema Kodukassiks.

Suvila asus aga Hüürus ja ma võin julgelt väita, et see suvila oli minu väike paradiis. Kõik lapsepõlve suved möödusid just selles paigas. Mäletan detailselt milline see suvila välja nägi – pruunikas/musta värvi, suhteliselt madal maja. Esiust lahti tehes oli kõigepealt pisikene esik ja sealt sai edasi tubadesse. Kõige suuremas toas oli kamin ja seal olid suured aknad, mille ees olid sinised õhulised kardinad. Kohe esiku juurest paremale minnes oli pisike köök, kus Kodukassil oli samovar ja kahe-kohaline elektripliit. Vaskul esikust oli suur külmkapp. Edasi oli paremal suur kamin, kus ees sai istutud ja jutustatud. Keset suuremat tuba oli suur laud ja kummalgi pool lauda oli lahti käivad diivanid. Seest oli tuba heledate puitlaudadega  üle löödud. Kui sealt suuremast toast edasi pöörasid paremale, siis tuli väiksem tuba, kus tavaliselt magas Kodukass. See oli pime, sest sel toal polnud akent – vastas oli kohe rõduuks, mis oli täispuidust. Kodukassi tuba oli ka selle poolest huvitav, et kui maast vaip ära tõmmata, siis oli näha, et põranda liistud käivad lahti – põranda all oli suur kelder. Seal keldris käisin mina vist ainult üks kord, sest ma alati kartsin sinna redeliga minna. Aga seal keldris seisid moosid ja hapukurgid – ilmselt kõige paremad, mis ma elus üldse saanud olen.  Otse Kodukassi toa vastas oli rõduuks – edasi siis suur rõdu/veranda, mida oli ka suurema toa suurtest akendest näha. Rõdul/verandal oli üks voodi (mis talveks sisse toodi), laud ja mõned toolis. Ilusa ilmaga sõime alati väljas. Ja siis tuli suurepärane tagahoov – seal oli nii palju erinevaid lilli, põõsaid ja õunapuid, lisaks veel maasikapeenrad ja vaarikapõõsad, hernekepid ja raberberid. Kodukass oli hariduselt agronoom ja ta tegeles alati lilledega – seetõttu oli seal aias-tagahoovis alati palju tegemist. See oli minu mängumaa, minu paradiis. Kui maja juurde tagasi pöörduda, siis Kodukassi toast edasi minnes oli sauna eesruum, kust läks ka väike uks – sealt pääses omakorda suure garaaži (kuhu mul üldiselt ei lubatud minna, aga ma ikka salaja hiilisin – seal olid tööriistad ja muu koli). Aga sauna eesruum oli suur – seal oli nii mitmeidki koosistumisi. Edasi tulid loomulikult saun ja pesemisruumid. Suvila kõrval oli ka kasvuhoone, kus Kodukass kasvatas kurke ja tomateid (seal käisime kahekesi alati paljajalu), teisel poolt maja olid vaarikapõõsad.

Hüüru asub Vääna jõe juures ning tihti sai suvel seal jões ka ujumas käidud. Juhtus ka negatiivsem asi seal – umbes 5-6 aastasena toimus mingisugune suurem sugulaste kokkutulek seal. Kuna isa tädi, mulle siis vanatädi, oli suur ujumise sõber, siis võttis tema ja ta elukaaslane mind kaasa. Kuna ma õieti ujuda ei osanud, siis minu ülesandeks oli istuda suure kivi peale, jalad vees. Mingil hetkel tädi ujus kaugele, täidimees tegles millegagi kaldal ja mina lihtsalt libisesin selle kivi pealt vette. Ujuda ma ei osanud ja nii ma jäingi vee alla – rabelesin seal hirmsasti ja siis tundsin, et ongi kõik – õhk saab lihtsalt otsa. Viimasel hetkel tõmbas mind aga veest välja tädimees. Sellest hetkest alates on mul alateadlik hirm suure vee ees.

Aga see vahejuhtum ei vähenda selle “paradiisi” olemust. Veel mäletan ma seda, kuidas ma oma onupoja Marttiga kalal koos käisin. Mina olin väike ja jutustasin pidevalt, tema oli aga suurem ja nii ta lõpuks saatis mind tagasi Kodukassi juurde. Meie suvilas tegime siis süüa ja mõne aja pärast tuli Martti tagasi kaldega, mida Kodukass veel juurde valmistas. See oli nii tore ja ma jään alati mäletama seda kalalkäiku Marttiga.

Lisaks sellele on seal veel nii mõndagi põnevat juhtunud, mida siia kirja panna ei ole mõtet – see läheks liiga pikaks. Aga kui Kodukass 2004.a. meie seast lahkus, siis läks suvila minu onu valdusesse, kes kahjuks selle suvila täiesti võõrale inimesele maha müüs. Ja mul on sellest nii kahju. Ma tahaksin sinna veel tagasi minna, vaadata üle kõik need kohad, tunda seda vabadust, mis ma lapsepõlves tundsin. Aga ma ei saa, sest ma ei tea, kes selle ostis. Ja vaevalt, et keegi suvaline inimene minu palvele ka vastu tuleks. Miks see kõik siin kirjas on – hingedepäeval mälestatakse lahkunud lähedasi ja Kodukassiga jääb mul alatiseks meelde just suvila ja seal veedetud suved. Sest need olid tõesti minu “acres of heaven”.

Hüüru suvila

Siin pildil siis mina ja üks naabritüdruk. Aasta võib olla kuskil 1988/89. See sinine nukuvanker oli üks tähtsamaid mänguasju minu lapsepõlves.

IMG_0705

Siin siis samal aastal, aga maja ees. Isa 008-tüüpi auto.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s